elulabor

elevusest hakkas rinnus pistma.

popers?

for you bloody tšigits it’s recreative nailpolish. 

Segasin endale just õllekannu täie mohhiitot - sai nii tummine, et isegi kokteilijumal  viskaks sirges joones ketsi nurka, kui koostisosade tasakaalu näeks. Hommikul veel puiklesin emale maal vastu, kui too mulle piparmündi taimi tee tarbeks kaasa üritas suruda. Lõpuks andsin alla ja pistsin tuusti kotti. Linna jõudes välgatas Julial kohe, mis nende taimedega veel tegelikult kõike teha võib - tema ongi kõige kurja juur.

Eelnevad kaks nädalat veetsin kodus. Kõigi maailm peab kord 21.sajandisse jõudma ja nii otsustaski ema, et nüüd on vaja majale vannituba sisse ehitada. Niisiis olen oma talupojamõistuse ja entusiasmi ning kohalike san-geeniuste abiga töödega juba tugevalt üle poole jõudnud. Eile oli viimase paari nädala pingsaim päev. Väikse valearvestuse pärast puurisin põrandasoojenduskaablisse augu sisse. Sain kohe aru, et nüüd on mitu päeva higist leemendavat ning lihasvalus visklevat ihuagooniat vastu taevast, sest seal, kus mina üles kasvasin segumasinaid ei tunta ja kõik see kaks kanti betooni sai käsitsi valmis keeratud ja ämbriga laiali veetud. Igaks juhuks kraapisin isa vana oommeetri välja ning kurbuse leevenduseks selgus, et kõik ei pruugigi veel päris läbi olla - jätsin jama teistele lahendada. Paari nädala jooksul sai jällegi kinnitust tõsiasi, et käed töllakil kuskil kabinetis maailma päästa pole minu rida. Igaks õhtuks pean silmini ehitusjääkide või mullaga koos olema ning töö tulem peab olema käega katsuda, siis olen rahul. Õppisin ka seda, et santehnikas on millimeetrid täitsa tühised, isegi sentimeetrid. Patihonka, vsjo narmalno.

Tallinna rong oli hommikul täis. Hüpoteetiliselt hakkas mind vaevama üks probleem. Kuidas teha visuaalne ülevaatus kaunitarile, kes sõidab koos soliidses eas nähtavasti preiliga sugulussidemeid omava prouaga nii, et kummalegi vahele ei jääks. Kahte silmapaari pole ju võimalik korraga jälgida. See probleem jäi mul reisi lõpuni lahendamata, kuigi ta mind väga vaevas.

Homme õhtul teeme esmaspäeval algava Usbekistani reisi auks Punasel tänaval pilaffi-õhtu. Retsepti kaevasin internetisügavustest välja. Ei ole ühtigi nii, et paneme kõik suurde potti kokku ja hautame ja segame - kõik peab olema väga delikaatne. Eks homme näeb, kas kokakunst ka kuhugi viib.

Nüüd ei kuule te must jälle paar nädalat, aga kui Kesk-Aasiast eluga tagasi jõuan, saab reisist ka kuulda.

PS. Augusti kahekümnendal päeval saan esimest korda oma lühikese elu jooksul lõpuks pulma.

kui tahate näha, kuidas ma endast täiesti välja lähen, kutsuge mind külla ja hakkame koos tapeetima!

ajasin hinge alla liitri Ti amo nimelist cherrit ning värvisin radiaatori, põrandaliistud ja enda tumekollaseks!

remondin ja laamendan.
haisu sain lõpuks korterist välja. mingi tundmatu asi annab värvi. täiesti ootamatult avastasin, et peopesad on erkpunased.
varsti on kõik valge. 

mõtlesin juba, et päev on ilusti õhtusse veerenud, kui järsku helises telefon - “kõik upub!” julia teatas veel, et seina sees torust tuleb meeletult vett. naabrid pidid ka juba uppuma. jätsin oma maailmapäästmise kus see ja teine, haarasin kapist tööriistakomplekti ning tellisin takso.

koju jõudes oli veeprintsess õige kraani kinni keeranud ja juba suurema osa veestki jõudnud ära koristada. lõhkenud oli pesumasina külmaveevoolik.

taksoga lillekülast lasnamäele sõitsin umbes täpselt 20 minutit. kipitasin küll tagaistmel oma tööriistakastiga, aga see taksojuhti ei morjendanud. vahetult enne foori alla jõudmist hakkas roheline õrnalt võbelema ja juba tallas härra piduripedaali. olin närvis, aga midagi ei öelnud.

alumiste naabritega kontakti astuda polnud võimalik. vist läksid suures vihas kodust ära. mõtlesin, et teist korda enam taksiste nuumama ei hakka ja lähen ühistranspordiga tööle tagasi. laupäeva õhtu ühistranspordis - 70% inimestest purjus, 50% alaealised. vabakas on üles kaevatud, estonia esine ka - põrgu.

balti jaama juures käis suuremat sorti jämm. erinevad tuigerdised värisesid mööda platse ringi. mulle tundus, et KÕIK inimesed olid purjus. sammusin oma erkoranži särgiga massidest läbi. trollis otsustas üks minu mõõtu mees end põrandale siruli visata ja ei teinud üldse välja, kui proua trollijuht ta peale röökida suvatses. ümises midagi vastu ja vedeles edasi. trollijuht keeldus edasi sõitmast. mul oli küll kiire, aga mind ta närvi ei ajanud. mõjus igaljuhul palju rahustavamalt kui need pooletoobised uimas vene kaagid lasnamäe bussis. mingi soliidsemat tüüpi härra tõusis püsti ja üritas oma kodanikukohust täites joodiku trollist välja visata. ainus, mida ta tõsta jaksas oli jõmmi käsi. kõik leppisid olukorraga. troll sõitis edasi. järgmine peatus oli vist purjus mürakaru jaoks õige - ajas kargu alla ja ronis trollist maha.

homme ole PRi- ja torumees.

Kes on boheemlane?
Tavaline kakanaator, kellel paar korda kuus on mõni helgem hetk.

Eelmisel aastal samal ajal olime pundiga Borjomis.

“Mulle meeldib inimestega suhelda, mida ma õppima peaks?”  

“Mine õpi müüjaks, saad suhelda palju tahad!”