Täna on tähtis päev.
Lähen arstile. Loodetavasti võetakse jalast niidid välja ja pannakse ülbe kips, millega võin vaikselt ringi liikuma hakata. Natuke isegi kardan õue minna, sest viimati väljusin nende seinte vahelt 16.oktoobril ja maailm on vahepeal kindlasti kurjemaks muutunud.
Arvatavasti higistan peale 100 meetrit kargutamist juba nagu mahlakask, aga kõik alustavad kuskilt.
