elulabor

Russalka juures arvas bussijuht, et nüüd on õige aeg kõigil pask vedelaks pidurdada. Mina istusin rõõmsalt, kark pihus ja vaatasin aknast välja. Hakkajamad noored viskasid bussipõrandale selili. Üks tädi, kes mu kõrval seisis üritas käsipuust haarata ja virutas tagantselja mulle poekotiga vastu vahtimist. Kotis oli pudel, või miski kõva telliskivi. Silmist lõi välku ja persest tulejugasid. Proovin nüüd külma pudeliga olukorda parandada. Kellele ikka sinisilmset karjäärispetsialisti vaja on?  Lüüakse ikka neid, kes kõige armetuvad tunduvad. Aga mis sa teed, homme peab jälle sama liiniga tööle sõitma ja lootma, et buss ei pidurda või kui pidurdab, siis su kõrval seisval tädil pole kotis telliskivi või kui on, siis sul on kiiver peas!